Visvaldis Ziediņš Ümberkirjutused Läti kunstiajaloos

 Visvaldis Ziediņšis oli Läti elupõline kunstidissident, kelle looming oli kuni viimaste aastateni tundmatu ka Läti enda kunstiavalikkusele, rääkimata Eesti omast. Ziediņši avastamine, paljuski postuumne katse jalule seada kunstiajaloolist õiglust, muudab oluliselt laiemat arusaama Baltimaade põrandaalusest kunstist nõukogude ajal. Visvaldis Ziediņši looming laseb meil lõplikult loobuda arvamusest, et nõukogude perioodil ei olnud erinevalt Venemaast Lätis fundamentaalses mõttes teisitimõtlemist.

 Sõna „liikumine" (läti keeles kustība) oli Visvaldis Ziediņši käsitluses üks kõige olulisemaid termineid. Ta leidis, et see ei viita mitte stilistiliste omaduste kaudu määratlevatele kunstisuundadele, vaid pigem kunsti olemuslikele ülesannetele.

 Näitus koosneb seitsmest jaotisest, mis lubavad Visvaldis Ziediņši pärandit vaadata mitme nurga alt. Kõik jaotised on moodustatud vabade assotsiatsioonide meetodil Ziediņši loomingut analüüsides.

 Kui mina seda näitust vaatamas käisin ei teadnud ma veel nii põhjalikult Visvaldis Ziediņše elulugu ja tema panust Baltimaade kunsti, kuid sellelegi vaatamata oli tegu väga paeluva näitusega. On ka teada, et Visvaldis Ziediņš lõigi oma teoseid tulevastele põlvedele. Seda näitust sai vaadata väga mitme nurga alt ja et seda näitust täielikult mõista ja tunda, et "nüüd ma tean kõike sellest, mida ma siin silmaga näen" oleks mina pidanud sellele näitusele minema väga suure seljakoti riiete ja toiduga. Mulle meeldis see, et esmapilgul täiesti tühiste objektide juures võisid sa vaadata ja mõtelda lõpmatuseni mida püüavad need asjad sulle öelda, need asjad lausa kiskusid ennast vaatama.

Portreed 1966
Guašš lõuendil

King meekärjega

See oli üks neist objektidest, mille juurde ma pikemalt peatuma jäin. see meenutas mulle midagi ja tekitas minus üllatusliku rahu tunde.

Kosmos  2000 a. 

E=mc2  1965a.
Guašš ja tušš paberil

Mina kui reaalklassi õpilane ei saanud lihtaslt relatiivsusteooria kõige tuntumast valemist mööda vaadata.

See näitus jäi mulle meelde sellega, et see tuletas mulle meelde nii meie riigi kui ka  kogu Baltikumi ajalugu, see pani mõtlema ja tekitas iga asja juures erilise tunde nagu see asi oleks väga tähtis meie ajaloo kujunemisel, kuigi ta seda ei pruukinud otseselt olla.