ELEKTROMAGNETILINE

 Järjekordne näitus Kumus külatatud ning pean tõdema, et see polnud sugugi maha visatud aeg. Sellel näitusel oli loomingut põhjamaade moodsast kunstist aastatel 1918-1931. Näituse kuraator Gladys C. Fabre keskendub kunstnike identiteediotsingutele 1920. aastate erinevatest ideedest laetud kunstimaailmas ja rõhutab näitusetööde valikutes just Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Eesti kunstnike tolleaegse loomingu eredama väljavalgustamise vajadust. Näituse pealkiri „Elektromagnetiline" on pärit Blaise Cendrarsi luuletusest „Le Panama ou les Aventures de me Sept Oncles" (1918), mis on omane just antud ajastule. Näitusel esindatud kunstnikud mängisid tähtsat rolli nii oma kodumaal kui rahvusvahelise kunstielu tasandil ning olid erineval moel mõjutatud sõdadevahelise aja poliitilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest arengutest. Tuntuimad neist on Thorvald Hellesen, Eduard Ole, Otto Gustaf Carlsund ja paljud teised.

 Seda näitust oli tõesti huvitav jälgida, seal oli nii värvidest küllastunud, lihtsaid ja tabavaid kui ka väga sügavamõttelisi teoseid. See oli näitus, kus peatusin pikemalt ja igal sammul tuli ette midagi uut  ja huvitavat, millest lihtsalt ei saanud niisama mööda jalutada.

Thorvald Hellesen-"Maal"  1920
Õli

See maal jäi mulle kõigist teistest maalidest sealt ruumist kõige esimesena silma, mind köitis selle maali suurepärane värvi valik ja Hellesen oli selle maali teinud nii huvitavaks, et see liimis ka minu silmad 10-ks minutiks sellele maalile, kuigi ma olen täiesti tavaline inimene, kes ei tea kunstist suurt midagi. 

Christian Berg
Monumentaalfiguur II 1927
Pronks

Olgugi, et tegu oli pronksiga lõi kulla värv kõigil näod särama.

Fernand Leger
Lavakujunduse mudel lavastusele "Maailma loomine"   1923

Pildilt pole seda hästi näha kuid tegu oli 3D mudeliga ning kindlasti oligi see, lisaks super  värvi valikule , üks peamisi põhjuseid miks see oli selle näituse mu üks lemmikuid teoseid.

Gustavs Klucis
Dünaamiline linn 1919

See teos jäi mulle silma selle poolest, et see tundus mulle nii selge ja tekidas minus tunde nagu tahaks ise kohe midagi maalida või joonistada.

Jacquez Lipchitz
Mees mandoliiniga 1917

 Ma nautisin seda näitust väga ning see näitus mõjutas mind lausa nii palju, et sellelt näituselt saadud inspiratsiooni tõttu võtsin ma ka ise kodus pliiatsi kätte ja hakkasin kritseldama. Soovitan  seda näitust külastada kõigil keda on ära tüüdanud tavalised kunstinäitused või kellel on kunstilise inspiratsiooni kriis.